Archive for august, 2007

..just siis, kui arvad, et oled sellest august väljas.. varised kogu täiega sinna veel ükskord. Kogu täiega, lohutamatuna ja lõpuni õnnetuna.
Anna tagasi. Anna mu julgus tagasi. Ma tahan nii väga lahti lasta. Aga kuidas seda teha, kui purskkaevud on värvilised Iraani purskkaevud ja lood on lood ja muusika on heli ja sõnu pole ja [...]

..õudsalt suve-alguse-sinu moodi.

Ja üldse…

..mõnikord on jumala okei kell pool kolm teha pasteedi-merevaigu-juustu-salaami-tomati võileiba ja süüa seda Pratchetti kõrvale, mühatada, kui tomat (kordi kaks!) särgile kukub, mühatada veelkord, sest kolmandal korral lendab tomatiga koos ka salaami, mühatada VEELKORD, sest sa unustad, et ajal, mil sa ühe käega ajad taga tomatit ja salaamit, on su teises käes endiselt siiski võileib [...]

..jäi kirjutamata see, et tõelise irooniana saatis samal päeval, vaid mõned tunnid varem, Ardi mulle koolituse lõppraporti. Sel hetkel tundus see muidugi tõelise, stiilse ja iroonilise näkkusülitamisena. Umbes nii, et elu astub su kõrvale ja ütleb “paras sulle, tropp!”.
Jah. Liiga palju, liiga palju teeb lähiminevik mulle muret ja ei lase veel mõne asjaga edasi minna [...]

Päris hea…

hea, hea, hea, hea.

..siis plaan oli hoopis sellel teisel. Päris uskumatu.
Hea on olnud need viimased paar päeva.
Tõenäoliselt olen ma hulluks läinud.

Just selle inimese kõrval kõndida.. oli minu jaoks suur rõõm. On edaspidigi. Minu imetlus… igas mõttes, absoluutselt igas mõttes :) Kes muu, kui ikka Sophie.

No andke andeks, aga see on nüüd küll lauslabane ja uskumatu. Aasta on 2007, sõna võtab koolidirektor ja linnavolikogu liige.
Homo, kuhu sapiens jäi?
Märt Sults; puhkusel olev Tallinna kunstigümnaasiumi direktor, Tallinna linnavolikogu
www.sloleht.ee
Ei saa aru, mis asi ajab inimesi homoparaadile. Kas see on saamatus «enese mina» hakkama saamises, teadmatus oma rahva ja rahvuse juurtest, lambakarjaefekt, tähelepanu puudumine [...]